Lapsepõlve üheksa aastat elasin Raplas, kus käisin lasteaias ja algkoolis.

Enda iseloomustamiseks tahan öelda, et olen alati silma paistnud sihikindlusega ja vaikse omaette nokitsejana. Mulle on ikka meeldinud, et saan kiita püstitatud eesmärkide saavutamise eest. Lisaks sellele köidab mind ka väike riskimoment - kõndimine läbipaistval jõejääl, ronimine kaselatva ja vaba lennuga alla vuhisemine.

Minu esimene medal pärineb lasteaiast ja see anti suusavõistluse võitmise eest, järgmine oli palliviskes II koht algkooli päevilt. Staadionilt lahkudes polnud mul aimugi, et olin oma tulemusega teine, hiljem teada saades oli rõõm muidugi suur.

Oma sportliku mitmekülgsuse olen pärinud isalt ja emalt, kes aga erineval minust ei arendanud oma sportlikke võimeid tipptasemeni.

Põhikoolis käimist alustasin Tallinna 16. KK ja sealt sai ka alguse minu tõeline kiindumus kergejõustikku, seda tänu treener Vambola Poljakovile. Põhikool oli minu elus õnnelik periood, kuna olin sportliku tütarlapsena tähelepanu keskmes. Lemmikõppeaineks oli matemaatika, mulle meeldis, et ülesannet lahendades oli olemas kindel vastu - õige või vale, seejuures vastuseni jõudmiseks aga mitu võimalust. Põhikooli lõpetasin Vastseliina Keskkoolis, õppides seal ühe aasta. Kesise suhtlejana uues keskkonnas sisustasin aega suusatamise ja õppimisega.

Keskkooli alustasin 1986. Aastal Tallinna Spordiinternaatkoolis. Esimene nimetamisväärne sportlik saavutus sündis keskkooli lõpus: Kiievis üleliidulistel spordiinternaatkoolide halli meistrivõistlustel saavutasin 100 mtj. 14.78- ga 4 koha ja 60 mtj. 8.94-ga 6 koha.

Lõpetanud keskkooli ja soovides saada tippsportlaseks, tegin järgmise loogilise sammu ja astusin Tallinna Pedagoogilise Ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja erialale. 1994. A. lõpetasin edukalt ülikooli.

Ülikoolis õppides pääsesin Eesti Kergejõustiku Rahvuskoondisesse. 1997. A. täitus 25 korda võistlemist rahvuskoondise värvides. Võistlusreisid rahvuskoondisega on mind viinud Kopenhagenisse, Ljubljanasse, Kalmarisse, Tamperre; Stockholmi; Sitsiiliasse, Riiga, Kaunasesse…..

1992. a. õppides ülikoolis alustasin koostööd eesti parima kergejõustikutreeneri Sven Andresooga. Võib julgelt öelda, et sellest momendist on alanud minu sportliku taseme sihipärane tõus. Selle kõige selgemaks tõestuseks on püstitatud Eesti rekordid ja ka jõudmine halli Euroopa Meistrivõistlustele.

Eelmise aasta (1997) ilusaimad meenutused on kevadine treeninglaager Ameerika Ühendriikides ja XIX Universiaad Sitsiilias.

Universiaadil osales 22 atleeti Eestist, nendest 10kergejõustiklast. Minu saavutatud 11-s koht 100 mtj.-s 27 startija seas jäi eesti naistest parimaks. Oma isiklikku rekordit peale minu ükski naisjooksja ei parandanud - aeg 13.42. Finaali 8 parema hulka viis aeg 13.30 ja võidu XIX suveuniversiaadil tagas aeg 12.93. !00 mtj. Aeg ja staaride Merlene Ottey ja Frankie Fredericksi osavõtuga räägivad Universiaadi heast tasemest.

Tahan läbi lüüa spordis, oma võimete maksimaalseks realiseerimiseks ühinesin 1997. A. 20 . nov loodud Sven Andresoo projektiga "Sydney 2000". Lähieesmärgiks on püstitada uus Eesti rekord 60 mtj. ja isiklik rekord 100 mtj. Tahaksin osaleda Euroopa halli MV Hispaanias ja Euroopa MV Ungaris. Põhieesmärk - püstitada uus Eesti rekord 100 mtj (hetkel Anu Kaljurand 13.18) ja edukalt osaleda Sydney Olümpiamängudel aastal 2000.