POLIITILINE TEGEVUS

Liberaalse tudengiklubi esimees Stockholmis 1966-67,

Rootsi Rahvaerakonna juhatuseliige ning erakonna Rahvusvahelise fondi esimees 1982-93

Paaril korral Rootsi Riigipäeva asendusliige 1982 a.

Küng kuningannaga, Rootsi Silviaga, Brasiilias 1984 a. Pisut tagaplaanil päris kuningas...

Amnesty Internationali Rootsi osakonna juhatuse asendusliige 1970-72.

Rahvusvahelise demokraatliku vastupanuliikumise Resistance Internationali Rootsi osakonna esimees 1984-86.

Organisatisooni “Friheten i Sverige" (Rootsi Vabadus) algataja ja esimees 1985 a. ning kodanikeõiguste organisatsiooni Medborgarrättsrörelsen´i abiesimees 1988-90 ja esimees 1990-93.

Balti Vabadusristlemise eesti esimees 1985 a. Vasakul 11-aastane Daniel Kopenhaageni demonstratsiooni eel "kaasvangiga", ameerika lätlane Atis Lejins (hiljem uurija Rootsi ja veelgi hiljem Läti Välispoliitilises instituudis, kes kirjutas KGB katsetest teda värbata raamatu mille ma "eessônatasin"). Paremal koos abikaasaga, Danieliga ja varsti 7-aastase Emiliega.

Rahvaliikumise Måndagsrörelsen till stöd för Baltikums folk (Esmaspäevaliikumine) üks algataja ja eestvedaja 1990-91 (koos Peeter Luksepa ja kahe rootslasega).

Rootsi esmaspäevaliikumise 79. (ja viimane) kohtumine Stockholmi Norrmalmsturul. Kohtumised toimusid 1990 a. märtsist 1991 a. septembrini, alguses pealinnas ja lôpuks üle terve maa - iga esmaspäev kell 12.00. Mônes kohas kümmekond osavôtjat, Norrmalmsturul sadu ja vahest tuhandeid. Kônelejaid tuli igast maailmakaarest - Baltikumist, Rootsist, Ühendriikidest ja mujalt. Esmaspäevaliikumine aitas arvatavasti kaasa muutmaks Rootsi valitsuse hoiakut üha Balti-sôbralikumaks. Vasakult: liberaalne riigipäevaliige Håkan Holmberg, mina, môôdukate (=parempoolsete) riigipäevaliige (ja hiljem parteisekretär) Gunnar Hökmark ning Peeter Luksep (siis parempoolne asendusliige riigipäevas ja hiljem Rootsi Eestlaste Liidu esimees).

Eesti Liberaal-Demokraatliku Partei juhatuseliige Rootsis 1973 aastast.

Rootsi Eestlaste Esinduse (nüüd Rootsi Eestlaste Liidu) saadik, saades 70-,80- ja 90 aastate valimistel enim hääli (koos lapsepôlvesôbraga, ajakirjanukust ja kirjanikust kolleegiga Ülo Ignatsiga).

Eesti Kongressi saadik 1990 aastast

Rea teiste eesti ja balti organisatsioonide liige ja/või saadik.

Mitteametlik nõunik mõnele Eesti riigitegelasele.

Maailma (väikeste) suurkujudega: Senegali president, luuletaja Leopold Sédar Senghor,(vaikiv aga meeldiv) Ühendriikide välisminister Henry Kissinger ning Rootsi (ka vaikiv aga vähemmeeldiv) Olof Palme :