Andres Küng, sündinud Rootsis septembris 1945, on ajakirjanik, kirjanik ja ettevôtja. Lisaks abikaasa ja (oma teada) kolme lapse isa.
Lootustandev tennisemängija aga alles algaja golfimängija. Unelm on vôita Wimbledoni tennise- vôi US Openi golfiturniiri, aga mustadel hetkedel kardan et môlemad karikad jäävad mulle kaugele…
Troostin end sellega et olen avaldanud 55 raamatut ja tuhandeid artikleid, peamiselt Eesti ja Balti teemadel, ning loonud koos Viktor ja Krista Siilatsiga ettevôttegrupi IEG.
Sündinud 13. septembril 1945 Ockelbos Gävleborgi maakonnas Rootsis.
Vanemad olid metsavanema poeg Aleksander Küng, jurist Võrust, Tartust ja Tallinnast ning merekapteni tütar Regina (s. Lüüdik) Tallinnast.
Endine abikaasa Lena Sommer, Rootsi televisiooniprodutsent (s.-46),
Lapsed Daniel (s.-74) videoprodutsent, ning koolilapsed Emilie (s.-78) ja Frida (s.-86).
Elan Lôuna-Rootsi linnas Malmös ja suveti 18. sajandi rannaäärses ôlgkatusemajas Mossbys (Rootsi lôunarannikul, Ystadi ja Trelleborgi linnade vahel) .
Vabal ajal meeldib lugeda (ja varem kirjutada) raamatuid, mängida tennist ja golfi ning reisida.
Stockholmi Eesti Algkool 1952-58.
Årsta kool ja Enskede gümnaasium Stockholmis 1958-64, tudengieksam 1964 a.
Stockholmi kaubandusülikool 1964-67, civilekonomi (majandusteadlase) eksam 1967 a.
Keeleõpingud Rootsi ja välismaa ülikoolide juures, sealhulgas Sorbonne Pariisis prantsuse riigi stipndiaadina.
Pôidlaküüti harrastanud juba teismelisena ja tänu sellele (ja vabamas maailmas vôrsumisele) külastanud juba umbes 20-aastasena üle 100 maa.
Töötanud ajakirjanduslikult tosina töökeelega, peamiselt rootsi, eesti, inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keeles.
Olnud Rootsi Eksportnõukogus vastutav Ida-Euroopaga kaubanduse eest 1967 a.
Rootsi Raadio läbi aegade noorim peatoimetaja 1969 a. - toimetades igapäevast vaidlusprogrammi OBS kuni 1972. Üks mu kolmest nôunikust oli Carl Bildt, hiljem Rootsi peaminister ja ÜRO rahuvalvaja Bosnias.
Rootsi Televisiooni populaarse perekonnaprogrammi "Barnjournaleni" välisuudiste kommentaator 1972-82
Rootsi Televisiooni usuudisteprogrammi "Mellan himmel och jord" (Taeva ja maa vahel) toimetusliige
Olnud kolumnist Eesti Päevalehes, Välis-Eestis, Rootsi liberaalses ajakirjas Nu ning usklike lehtedes Dagen ja Svensk Veckotidning.
"Môrvarijahil" Motiloonias 1977 a. suvel. Bruci jälgedes motiloon-indiaanlaste juures Amazonase ürgmetsades.Üks Rootsi kirjastus oli välja andnud skandinaavia päritolu misjonäri Bruce Olsoni raamatu kus teda kirjeldatakse kangelasena, aga üks mu hea tuttav antropoloog ja kirjanik väitis et Olson oli hoopis kultuurimôrvar ja môrvar. Kirjastus kohkus ära ja palus mind minna ürgmetsa tôde otsima. Abikaasale ei meeldinud et läksin üksinda ürgmetsa väidetavat môrvarit otsima, aga läksin. Tulemuseks oli seiklusraamat mis tegi ka mind (Rootsi vaba)usklike lemmikuks...
Kirjutanud mõned tuhanded vaidlus- ja uudisteartiklid Baltikumi kohta Rootsi ja rahvusvahelistes lehtedes.
Pidanud paar tuhat loengut Baltikumi kohta Rootsis ja mujal maailmas. Rootsi Ajakirjanike Liidu liige.
Avaldanud 55 raamatut, nende hulgas umbes 30 Eesti ja Balti teemadel.
Esimene oli reisu- ja vaidlusraamat "Latinamerika - reform eller stagnation" (Ladina-Ameerika - reformid või stagnatsioon?, 1969).
Esimest korda Eestis - 24-aastasena 1970 a. suvel Rootsi raadio ülesandel. Ei vôinud siis arvata et pärast seda - ja môni nädal hilisemat, teist külasküiku - et avaldan raamatu mille tôttu KGB keelab mulle Eesti (ja terve N.Liidu) külastasime 18 aastaks. Ei vôinud ka aimata mida üks KGB ohvitser mulle 19 aastat hiljem jutustas - et neid pani môtlema et vôtsin ratta kaasa. Nad olid harjunud väliskülalisi jälitama jalgsi vôi autoga aga rattaga jälgimiseks polnud nad valmis ja kahtlustasid sellepärast et ehk olen eriti kaval luuraja. Päriselt oli asi selles et jäin Stockholm-Helsingi laevale hiljaks ja ei tahtnud jätta Skeppsbro kaile - kartes et varastatakse - ja samal pôhjusel ei tahtnud oma armastatud ratast jätta Edeläsatamasse ja nii sai siis minust "spioon" KGB silmis...
Mu siiani viimaste Balti-teemalised raamatud on suur käsiraamatut "Baltikum" (1991), ajalooline ja peaaegu akadeemiline uuring "Sverige och Estland. Äntligen goda grannar?", (Rootsi ja Eesti. Ometi head naabrid?, 1991) ning reisuraamatud Eesti, Tallinna, Riia ja Vilniuse kohta (1992). Siiani viimane raamat on "Helig dåre", mis ilmus 2001 a. mais ja kirjeldab nelipühilaste erakordselt edukat abi- ja ravitegevust alkohoolikute ja narkomaanide hulgas Rootsis.
Osa raamatuid tõlgitud soome, norra, islandi, inglise, saksa, eesti, läti, leedu, poola, vene, jaapani ja korea keelde.
Kirjutanud Rootsi raadioteatrile kaks näidendit - üks eesti dissidendist Sergej Soldatovist ja 70 aastate Eesti Demokraatlikust liikumisest ja teine vene baptistide liidrist Georgij Vinsist ja tema vôitlusest nôukogude vôimu vastu.
Tôlkinud Ilo Käbini eestikeelse raamatu "Maal ja merel" (Tulimuld, Lund 1972) rootsi keelde; avaldatud pealkirjaga "Till lands och till sjöss" (Tulimuld, Lund 1974). Teos kirjeldab eesti arste-maadeuurijaid läbi aegade.
Rootsi ja Eesti Kirjanike Liitude liige, olen olnud Rootsi Sisserännanud Kirjanike Liidu esimees, Eesti Kirjanike Kooperativi (Lundis) juhatuse liige.
Lisatud leiate mu seniste raamatute nimekirja koos kommentaaridega.
Liberaalse tudengiklubi esimees Stockholmis 1966-67,
Rootsi Rahvaerakonna juhatuseliige ning erakonna Rahvusvahelise fondi esimees 1982-93
Paaril korral Rootsi Riigipäeva asendusliige 1982 a.
Amnesty Internationali Rootsi osakonna juhatuse asendusliige 1970-72.
Rahvusvahelise demokraatliku vastupanuliikumise Resistance Internationali Rootsi osakonna esimees 1984-86.
Organisatisooni "Friheten i Sverige" (Rootsi Vabadus) algataja ja esimees 1985 a. ning kodanikeõiguste organisatsiooni Medborgarrättsrörelseni abiesimees 1988-90 ja esimees 1990-93.
Rahvaliikumise Måndagsrörelsen till stöd för Baltikums folk (Esmaspäevaliikumine) üks algataja ja eestvedaja 1990-91 (koos Peeter Luksepa ja kahe rootslasega). Kohtumised toimusid 1990 a. märtsist 1991 a. septembrini, alguses pealinnas ja lôpuks üle terve maa - iga esmaspäev kell 12.00. Mônes kohas kümmekond osavôtjat, Norrmalmsturul sadu ja vahest tuhandeid. Kônelejaid tuli igast maailmakaarest - Baltikumist, Rootsist, Ühendriikidest ja mujalt. Esmaspäevaliikumine aitas arvatavasti kaasa muutmaks Rootsi valitsuse hoiakut üha Balti-sôbralikumaks. Vasakult: liberaalne riigipäevaliige Håkan Holmberg, mina, môôdukate (=parempoolsete) riigipäevaliige (ja hiljem parteisekretär) Gunnar Hökmark ning Peeter Luksep (siis parempoolne asendusliige riigipäevas ja hiljem Rootsi Eestlaste Liidu esimees).
Eesti Liberaal-Demokraatliku Partei juhatuseliige Rootsis 1973 aastast.
Rootsi Eestlaste Esinduse (nüüd Rootsi Eestlaste Liidu) saadik, saades 70-,80- ja 90 aastate valimistel enim hääli (koos lapsepôlvesôbra, ajakirjanukust ja kirjanikust kolleegi Ülo Ignatsiga).
Eesti Kongressi saadik 1990 aastast
Rea teiste eesti ja balti organisatsioonide liige ja/või saadik.
Mitteametlik nõunik mõnele Eesti riigitegelasele.
Eesti Komitte kultuuriauhind , kuna ma olevat "kahtlemata kôige teenekam ja menukam Eesti probleemide tutvustaja avalikkusele", 1974 a.
Baltikumi demokraatliku vastupanuliikumise auliige 1977 a. ,
Eluaegne kirjanikustipendium Rootsi Kirjanike Liidult 1978 a. (nôuti, et oled töötanud vähemalt kümme aastat kirjanikuna, mida ma siis ei olnud, et oled avaldanud vähemalt kümme raamatut - ja mina olin siis juba topelt nii mitu kirjutanud /palun vaadake all "Kirjanduslik tegevus" ja "Mu raamatud"/ ning et näitad kôrget ja tôusvat kvaliteeti)
Rootsi liberaalse liikumise Herbert Tingsteni auhind 1979 a.,
Mu onu Aleksander Kaelase auhind 1980 a. (AK avaldas Rootsi Välispoliitilise instuudi sarjades mitu brozhüüri N.Eesti ja Baltikumi kohta)
Horvaatide Rahvusliku Keskliidu vabaduseauhind ja auliikmeskond 1983 a.,
Kodanliku ajakirja Contra vabaduseauhind kuna ma olevat "laia haardega ja teenekalt töötanud selleks et informeerida üldsust ja äratada huvi küsimuste vastu mis puudutavad inimkonna vabadust ja väärikust. See tegevus on olnud asjalik ja väsimatu ning rajatud laiadele teadmistele. Kuna sünum on olnud ladusalt sônastatud on see saavutanud meedias läbilöögivrimet ja on seega soodsalt môjutanud rootsi üldsuse hoiakuid. Eriti suuri panuseid on Andres Küng teinud informeerimaks olukorrast Balti riikides, me varem praktiliselt tundmatud naabermaades, ning Ladina-Ameerikas", 1984 a.,
Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind 1984 a. mu "publitsistliku loomingu eest",
Ervin ja Eili Nômmera fondi auhind 1985 a. kuna ma olevat "Eesti vabadusvôitluses ja poliitilises tegevuses näidanud eriliselt viljakat aktiivsust".
Sihtasutus Eesti Üliôpilaste Selts 100 a. auhind, 1986
Ungarlaste Keskorganisatsioon (Rootsis) Ungari revolutsiooni 30. aastapäeval, 1986.
Eesti Filmiklubide Seltsi Filmi- ja Videoklubi Dialoogi tunnustus "poliitilise ja publitsistliku tegevuse eest 1989. aastal".
Läti Kesknôukogu (Rootsis) "erakordsete panuste eest vôitluses LÄTI ja läti rahva vabaduse eest 1990. ja 1991. aastatel", 1991.
Eesti Haridusministeeriumi tänukiri "Eestimaa haridusele organiseeritud humanitaarabi aktsiooni eest", 1992 a.
Tänukirjad Eesti presidendilt ja peaministrilt 50 a. sünnipäevaks.
Läti Vabariigi kôrgeim riiklig autasu, Kolmeristorden, üleantud president Guntis Ulmanise poolt 1998 a. novembris ning Eesti Vabariigi Valgeristiorden president Lennart Meri poolt 1999 a. veebruaris.
Eesti Komitee Rootsis juhatus
oma koosolekul 6. märtsil 1974 otsustas määrata
Eesti Komitee auhinna...Andres Küngile
Andres Küng, autor ja ajakirjanik, on kahtlemata kôige teenekam ja menukam Eesti probleemide tutvustaja avalikkusele.
Paljudes ajalehe-artiklites, eriti aga oma seni rootsi-, saksa-, islandi- ja eesti keeles ilmunud vastavates raamatutes on ta tähelepandava oskusega käsitlenud eestkätt Eesti kaasaegseid probleeme, selle kôrval heitnud aga ka pilke nii minevikku kui tulevikku.
A.Küngi raamatud on kirjutatud elavalt ning aine käsitlus tugineb materjaliga pôhjalikule tutvumisele. Küngi kirjutistele ongi iseloomustavaks asjalik stiil ning asjaolu, et ta kirjutab asjadest, mida ta hästi tunneb.
Andres Küngi raamatutele, samuti ka tema muule selleainelisele publitsistlikule tegevusele, ei ole kôrvutada midagi samaväärset Eesti probleeme maailma avalikkusele tutvustava kirjanduse hulgas.
Stockholmis 30. märtsil 1974
A.Reintamm, esimees
H.Mark, büroojuhataja
"Eesti Vabariigi Peaminister
Austatud härra Andres Küng!
Kôige paremad soovid Teile 50. juubeli puhul. Energiat ja elurôômu järgnevateks pikkadeks aastakümneteks eraelus, edukust ja töörôômu ärielus!
Tervitades,
Tiit Vähi"
Peaministri kirja andis üle järgmine peaminister, Mart Siimann, kuid et ta selleks saab ta siis vaevalt teadis...Kohal olid ka kolm endist peaministrit:Indrek Toome, Edgar Savisaar ja Mart Laar:
"Vabariigi President
Lugupeetav Andres Küng,
olid alati nende hulgas, kes uskusid Eestisse ja tôestasid seda nii sôna kui teoga. Sinu viiekümnendal sünnipäeval tänab Eesti Vabariik Sind tehtud töö eest ja soovib Sulle jätkuvat ônne, tervist ja hoogu!
Sinu
Lennart Meri
Stockholmis 13. septembril 1995"
Õige president oli mu ühel kodumaal külas, eelmine "president" aga kodus mu teisel kodumaal...ja mul külas. Tema kirjutas meeldiva eessôna mu suurele Baltikumi käsiraamatule (1991). Siin väljavôte eessôna eestikeelsest originaalist:
"Ma olen rôômuga jälginud oma kodukandimehe, Saaremaalt Saare külast pärineva Andres Küngi tegevust Eesti-Rootsi suhete arendamisel. Ta on aidanud kaasa nii laeva- kui lennukiliini taastamisel kui Eesti-Rootsi majanduskoostöö komisjoni ning Tallinna Turumajanduskeskuse moodustamisel.
Mul on olnud vôimalus vastu vôtta mitut ajakirjanike, majandusinimeste, poliitikute ja kultuurihuviliste gruppi, kes Andres Küngi eestvedamisel viimastel aastatel on Eestit külastanud. Samuti on mul isiklikult olnud rôôm kasutada teda tôlgina ja nôuandjana nii Pôhjala Nôukogus kui mujal.
Olen tänuga jälginud Esmaspäeva liikumist, mis Rootsis olevat muutunud laiaks rahvaliikumiseks Balti rahvaste rahuliku vabadusvôitluse toetuseks. Andres Küng on olnud üheks selle liikumise initsiaatoriks, samuti on ta Eesti infokontori ning Rootsi-Eesti Sôprusühingu juhatuse liige ja vaevalt on keegi rohkem ära teinud Eestimaa ja eesti rahva tutvustamiseks Rootsis...
Arnold Rüütel
Eesti Vabariigi Ülemnôukogu esimees".
Kui keegi tahab lugeda ka Leedu presidendi Vytautas Landsbergise ja Läti Anatolijs Gorbunovsi vastavaid eessônasid, palun vaadake nimetatud raamatut.
Konsultatsiooniettevõtte Andres Küng AB ainuomanik ja tegevdirektor. Reisuettevôtte Estlandsresor AB omanik ja tegevdirektor (1991-97).
Koos Viktor ja Krista Siilatsiga ehitanud üles ettevõttegrupi IEG :
- Eesti Video (koos Rootsi rahvusvahelise suurettevõttega Kinnevik ka EVTV asutaja ja peaomanik ja EVTV:st sai omakorda TV3 Eesti suurim aktsionär 43%-iga)
- INFO-Auto (Volvo ja Renault sõiduautode ametlik maaletooja müügisalongidega Järve autokeskuses, Pärnus ja Tartus;
- Rootsi kuninglike merekaatrite Storebro ja Nimbuse, briti Princessi ning ameerika Baylineri maaletooja jne.
Koos V.Siilatsiga BNS:i suurim kaasomanik 1998 a. sügiseni.
AADRESSID
Teretulnud minuga ühenduma:
fax +46 40 98 40 42
e-post andres.kung@mailbox.swipnet.se
©Koostatud 24. veebruaril 1997.
Keith Siilats, siis Cambridgi ülikooli Varsity ajakirja webmaster ja nüüd investeerimispankur New Yorgis, osutas ülisuurt abi - ehk vôib ta ka Teid kodulehekülje koostamisega aidata... Viimati muudetud 4. mail 2001